Windrunner tuulejakk

Nike kõige legendaarsem riideese on kahtlemata Windrunneri tuulejakk.

Et uudsed jooksujalatsid olid 80.-aastate algul juba olemas, hakkasid nii tipp- kui harrastussportlased nõudma ka jalatsitele vastavat riietust. 1984. aasta Los Angelese olümpiamängud olid tõestuseks, et Nike uued spordiriided vastavad kandjate ootustele ja 80.-aastate lõpus olid tolleagsed spordirõivad, sealhulgas ka Windrunner juba laialt massides. Windrunneri jakk ongi selle ajastu üks iseloomulikumaid ning populaarsemaid rõivaesemeid.

Ameeriklase Geoff Hollisteri (Oregoni ülikoolis Ameerika põlisrahvaste kultuuri õppinud ja Bill Bowermani käe all treeninud jooksja) poolt 1978. aastal disainitud Windrunner tuulejakk tegi oma debüüdi 1980. aastal USA kergejõustiku katsevõistlustel Eugenes, Oregonis. (Sealsamas toimusid ka selle aasta USA kergejõustikumeistrivõistlused ehk olümpia katsevõistlused.). Hollister valis nailonist materjali hea veehülgavuse tõttu ning 26-kraadise V-lõike keepide järgi, mida kandsid Vaikse ookeani kaldal elanud põlisameeriklaste suguharud. Seetõttu, ning teisalt ka sel põhjusel, et see oli 2-osalise riietuse üks osa, kutsuti seda algselt “Cape suit’iks”, kuni 1982. aastal nimetati see Nike rõivakataloogis ümber Windrunneriks. Ainulaadne kahevärviline topp, mis jättis tema kandjast Supermehe mulje, sai koheselt nii jooksjate kui ka stiiliteadlike noorte lemmikuks ning muutus üheks Nike enamostetuks riietusesemeks. 80.-aastate lõpul kui hip-hop kultuur USA-s oma võidukäiku alustas, sai Windrunnerist lahutamatu tänavakultuuri osa, mida võib näha igas selle ajastu muusikavideos ja filmitööstuse toodangus. Spordiriided ei olnud enam pelgalt sportimiseks, neid ei nähtud ainult staadionitel ja võistlustel, vaid ka Manhattani tänavatel ja Tokyo ööklubides, ajalugu oli sündinud.