Bill Bowerman - asutaja
- Töötas 26 aastat Oregoni Ülikoolis jooksutreenerina
- Ta arvas, et sportlased peaksid oma kooli valides lähtuma kooli akadeemilisest programmist, mitte sportlikust reputatsioonist. Ei uskunud tippsportlaste palkamisse.
- Ta ei olnud lihtsalt jooksutreener - ta oli õpetaja. Ta õpetas ja juhendas oma sportlasi, sisendades neile eluks vajalikke väärtusi ja printsiipe, et elus paremini hakkama saada.
- Ta nõudis oma sportlastelt distsipliini ja pühendumist. See aitas sportlastel saavutada parimaid tulemusi nii elus, kui ka jooksurajal.
- Elu, jooksmine ja sportlased olid tema kirg. Ta oli inimene, kes huvitus sinu heaolust, sinu arengust ning sinu eesmärkidest.
- Tema motivatsioon treenerina oli teha kõik, et aidata oma sportlastel saavutada maksimumi kõrgemal tasemel. Seetõttu valmistas ta oma sportlastele ise jalatseid, mis vähendasid vigastuste tekkimist ning aitasid kaasa tulemuste paranemisele.
- Tema valmistatud jalatsid olid kõige kergemad ja põrutuskindlamad, mida sel ajal pakuti.
- Ta valmistas oma jalatseid mitmestest erinevatest materjalidest ja andis oma sportlastele neid testida. Vastavalt sportlastels saadud tagasisidele ta pidevalt uuendas ja täiustas oma jalatseid.
- 1999 aasta jõuluõhtul suri Bill Bowerman 88-aastasena.
Ta õpetas oma sportlastele:
- Pühendumist
- Olema tugev nii vaimselt, psüühiliselt kui ka emotsionaalselt.
- Keskendumist, et anda endast parim
- Töötama meeskonnana ning võistlema võidule.
Phil Knight - asutaja
- Keskmaajooksja - Bill Bowermani õpilane
- Kuigi ta ei võitnud palju võistlusi, inspireeris Bill Bowermani tema distsipliin, keskendumine ja soov saavutada alati parimat.
- Ta õppis Oregoni Ülikoolis majandust ning hiljem lõpetas Stanfordi Ülikooli magistriõppes
- Oma lõputöö kirjutas ta tootmisvõimalustest Jaapanis. Ta oli veendunud, et madalmast
- hinnaklassist ja kvaliteetsed jalatsid Jaapanist suudavad Ameerikas Saksa töösturite positsiooni vääratada.
- Peale kooli lõpetamist, sõitis ta Jaapanisse ringreisile ning külastas sealhulgas Onitsuka-Tiger jalatsitootmisettevõtet.
- Läbirääkimiste tulemusena sõlmis ta Onitsuka Tiger presidendiga lepingu, mis lubas hakata Tiger jalatseid Ameerikasse importima.
- Ta tutvustas ennast firma Blue Ribbon Sport (hiljem sai firmast NIKE) peadirektorina.
- Tagasi tulles tõi ta kaasa tootenäidiseid, et neid Bowermanile näidata. Bowerman nõustus, et antud jalatsid on samaväärsed võrreldes Saksa jalatsitöösturite jalatsitega ning andis oma lubaduse hakata uusi mudeleid disainima ja valmistama.
- Knight ja Bowerman loovad ühisfirma, mis hakkab BRS kaubamärgi all tootma ja turustama jooksujalatseid. Bowerman modelleerib ja Knight tegeleb toote turundusega.
- Phil Knight ja Bill Bowerman maksid algkapitalina mõlemad 500 dollarit ning lõid spordifirma, mis muutis sporditööstust igavesti
 Jeff Johnson - esimene töötaja
- Ta oli keskmaajooksja, üks Phil Knighti konkurentidest.
- Avas esimese BRS/Tiger müügipunkti Santa Monicas, California osariigis 1966 aastal.
- Käis erinevatel jooksuüritustel ning pakkus jalatseid otse jooksjatele ning lisas ostjad oma andmebaasi.
- Kasutades oma kliendiandmebaasi andis ta uuendustest ja uutest mudelitest oma klientidele teada.
- Sellega lõi ta tugevad suhted oma klientidega, mis oli Nike üheks edu aluseks.
Steve Prefontaine – NIKE HING
- Õppis Oregoni Ülikoolis ning oli Bill Bowermani õpilane.
- 7 Ameerika rekordi omanik 2000 m – 10 000 meetrini.
- Parandas Ameerika rekordeid 14-l korral
- Esimene tippkergejõustiklane, kes kasutas Nike jalatseid
- Kutsus paljusid noori ja võimekaid jooksjaid brändi juurde.
- Ta olid kõik eeldused, et olla parim - mässumeelne; pühendunud, keskendunud, kohusetundlik ja kindlameelne.
- Ta ei kaotanud ülikooli ajal ühtegi võistlust ning aastatel 1970 - 75 võitis ta 82 välisvõistlust 102-st tippjooksjate vastu distantsidel 1 miilist kuni 10 000 meetrini.
- Tema kohustus Nike ees oli alati anda ülevaade ja tagasiside testitud jalatsitest, mis aitasid kaasa tehnoloogiliste ja kvaliteetsete jalatsite arendamisele.
- Tänu kohusetundlikusele ja soovile alati võita kutsutakse teda Nike hingeks. Ta ütles surematu lause: „Anda endast vähem, kui sa suudad, on ande raiskamine“
- 30. mail 1975 hukkus Steve Prefontaine traagiliselt autoõnnetuses 24-aastasena
 Kuidas Nike sündis
Loodi aastal 1971. Nime Nike pakkujaks oli Jeff Johnson, kellele see nimi tärgatas pähe hommikul ärgates, sest ta õppis sel hetkel antropoloogiat ning kirjutas projekti Kreeka mütoloogiast.
Kuna Nike on Kreeka võidujumalanna, siis tundus talle see igati sobiv nimi sporditarvete firma jaoks.
Phil Knighti enda idee oli “Dimensioon 6”, kuid enamuse soovil jäi peale ikkagi Nike. “Nike” ja “swoosh” ilmusid esimest korda avalikult nähtavale 1972.
Caroline Davidson – logo disainer
- Ta oli Portlanid Ülikooli üliõpilane ning õppis graafikat.
- Phil Knight palkas ta disainima logot, mis väljendaks kiirust ja dünaamikat.
- Ta joonistas mitmeid kavandeid, kuid ükski ei meeldinud Phil Knightile tõeliselt. Lõpuks valis Knight välja kavandi “swoosh”, sest tähtaeg oli lõppemas. Ta ütles, et kuigi see kavand mulle eriti ei meeldi, siis ehk harjun ära.
- Caroline sai selle töö eest 35 dollarit.
Logo areng 1971 1978 1985 1996
NIKE TIMELINE:
1962 Phil Knight lõpetab Stanfordi ülikoolis uurimustöö, mis väidab, et Jaapani turul madala omakuluga kvaliteetselt valmistatud kõrgtehnoloogilised spordijalatsid on võimelised USA turuliidri kohalt tõrjuma Saksa päritoluga spordijalatsi. Samal aastal teeb Knight maailmareisi ja veenab Jaapanis kvaliteetset spordijalatsit valmistava firma Onitsuka Tiger juhte USA turu perspektiivikuses. Jaapanis tutvustab ta ennast kui spordijalatsite tootja Blue Ribbon Sports (BRS) esindajat - Nike kaubamärgi eelkäija astub areenile.
1963 Knighti esimene tellimus - 200 paari Tiger jooksususse saabuvad Ameerikasse.
1964 Knight ja Bowerman loovad ühisfirma, mis hakkab (BRS) kaubamärgi all tootma ja turustama jooksususse. Bowerman modelleerib ja Knight tegeleb toote tutvustamisega. Aktsiakapital 1000 $, müük 1300 paari ja aasta tulu 8000 $.
1965 Jeff Johnson’ist saab esimene täiskohaga BRS palgatöötaja. Aasta kasum küündib 20 000 $.
1966 Kalifornias, Santa Monicas avatakse firma esimene jaemüügikauplus.
1967 Bowermani initsiatiivil luuakse esimene kergekaalulisest ja vastupidavast nailonist pealsega jooksususs Marathon.
1968 Johnsoni ja Bowermani koostöös valmib Jaapanis esimene täies ulatuses põrutuskindlaks muudetud vahetallaga Bostoni jooksususs.
1969 Knight pühendub täielikult firmale loobudes Portlandi Ülikooli ärijuhtimise abiprofessori kohast. Firmas on juba 20 töötajat ning aastamüük läheneb 300 000 $.
1971 Luuakse uus kaubamärk – Swoosh, mille loojaks on disainiüliõpilane Carolyn Davidson, kelle töö saab hinnatud 35 $.
1971 Jeff Johnson pakub uueks kaubamärgi nimeks Kreeka võidujumalanna nime – Nike.
1971 Tokyo Panga ja Nissho Iwai kompanii abiga avab firma esimese oma sussiliini.
1972 BRS lahutab Tigerist ja reklaamib Nike kaubamärki USA olümpiakatsevõistlustel. Kanadast saab esimene BRSi välisturg.
1973 Ameerika rekordiomanikust Steve Prefontaine’st saab esimene tippkergejõustiklane, kes kannab Nike spordijalatseid.
1974 Bowermani leiutatud vahvelmustriga alustalda omav Nike Waffle Trainer saab enimmüüdud treeningjalatsiks Ameerikas. BRS jõuab Austraaliasse ja avatakse esimene Ameerika tehas. Firmas on juba 250 töötajat ning aastatulu ulatub 4,8 miljoni dollarini.
1975 BRS’i ja terve USA suur lootus Steve Prefontaine hukkub õnnetult autoõnnetuses 25. aastasena.
1977 BRS loob USA esimese tippatleetide kergejõustikuklubi Athletics West. BRS jõuab müügiga Austraaliasse ning sõlmib esimesed alltöövõtulepingud Taiwani ja Korea tehastega.
1978 Tennise suurkuju John McEnroe kirjutab lepingu alla firmaga, mille ametlik nimi on Nike Inc. McEnroest saab esimene tippsportlane, kes hakkas reklaamima Nike ka USA-st väljapool. Nike jalatseid müüakse juba Lõuna Ameerikas ja Euroopas.
1979 Nasa insener Frank Rudy tutvustab Nikele esimest korda õhkpatja, mis aitab muuta jalatsi põrutuskindlamaks. Enne Nike-ga kohtumist keelduti temaga koostööd tegemast mitmes spordifirmas. Turule saabuvad esimesed Nike rõivamudelid.
1979 Üldsusele tutvustatakse jooksusussi mudelit Tailwind, milles kasutatakse esmakordselt Nike Air õhkpatja. Omades ligi 50 % USA spordijalatsite turul saadavast tulust on Nike tõusnud turuliidriks. Nike sussides jooksevad kõik USA rekordiomanikud alates 800 m kuni 10 000 m.
1980 Nike emiteeris börsil 2 377 000 põhiaktsiat. Exeter’is avatakse oma uuringute laboratoorium (Nike Sport Research Lab). Firma tööliste arv on tõusnud 2700ni aastatulu 269 miljoni dollarini.
1980 Esimene jooksja, kes võitis Olümpiamängudel medali ja kasutas Nike jooksujalatseid oli Briti jooksja Steve Ovett. Ta võitis kulla 800m jooksus ajaga 1:45.4 sek.
1981 Alberto Salazar jookseb Nike susside New Yorki maratonil maailmarekordi. Firma töötajate arv 3000 ja aastatulu 457,7 miljonit dollarit.
1982 Nike avab esimese jalatsitehase USA-s Memphises, Tennesee osariigis. Nike’l on 200 rõivamudelit ja nende käive 70 miljonit dollarit.
1983 Nike varustust kandvad sportlased võidavad Helsingis esimesel Kergejõustiku MM’il 23 medalit ja Joan Benoit püstitab uue naiste maratonijooksu maailmarekordi.
1984 Los Angeles’e olümpiamängudel jäi 58 Nike sportlase saagiks 65 medalit, neist neli kulda võitis Carl Lewis. Aastatulu tõusis 919,8 miljoni dollarini.
1985 Chicago Bulls’i algaja Michael Jordan kirjutab alla lepingule, mis käivitab tooteliini Air Jordan nii korvpalli jalatsitele kui ka tekstiilile. Firmas on 4200 töötajat ja toimub esimene tõsine kulutuste kärpimine.
1986 Aastatulu saavutas miljardilise mahu - 1,07 miljardit dollarit. Nike hakkab tootma erinevaid rõivaste kollektsioone. John McEnroe tenniserõivad ja Michel Jordan korvpallirõivad.
1987 Vaatamata sellele, et aastatulu pudenes tagasi 877 miljoni peale, kinnistas Nike turul oma juhtpositsiooni tehnoloogia vallas. Turule tuleb nähtava õhkpadjaga Air Max ja cross-training tootegrupp.
1988 Jut Do It reklaamikampaania ja Nike slogan pakuvad kõneainet üle terve maailma, sisendades paljudele usku, et midagi ei ole võimatut ja kättesaamatut.
1989 Nike müük kasvab hoogsalt läbi sportlastega sõlmitavate lepingute. Aasta puhaskasum on 167 miljonit dollarit.
1990 Edukas laienemine rahvusvahelisel turul laseb aastatulul tõusta üle kahe miljardi piiri. Töötajaid on firmas üle maailma 5300. Beavertonis avatakse Nike World Campus ja Portlandis esimene Nike Town.
1991 Esimese spordikaubanduse firmana ületab Nike aastatulu 3 miljardit dollarit. Turule jõuab Nike F.I.T. tehnoloogiaga tekstiil. Michael Jordan juhib Chicago Bulls’i esimesele NBA meistritiitlile ja Mike Powell püstitab Tokyos kaugushüppe maailmarekordi.
1992 Andre Agassi võidab Wimledon’is ja Bulls võidab taas NBAs. Nike ja USA Kergejõustikuliit kirjutavad alla lepingu, mille kohaselt kõik koondislased kannavad Nike riietust.
1993 Bulls võidab kolmanda meistritiitli. Nike alustab uut programmi”ReUse A Shoe”, kus kasutatud jalatsitest ehittakse mitmeid jooksuradasid ning erinevaid spordiväljakuid. Firma aastatulu on 3,9 miljardit.
1994 Nike käivitab P.L.A.Y. (Participate in the Lives of America’s Youth) - laste vabaaja veetmist korraldava programmi. Euroopas luuakse Laakdal’is Costumer Service Center. Brasiilia jalgpallikoondis, kelle kümmet liiget Nike sponsreeris, võidab World Cup’i.
1995 Aastatulu tõuseb 4,8 miljardi dollarini. Pete Sampras võidab Wimbledoni, Michael Jordan ja Monica Seles pöörduvad vanadele jahimaadele tagasi. Zoom Air astub areenile. Omandatakse Canstar Sports inc. (Baueri kaubamärk).
1996 Nike sportlaste medaliuputus erinevatelt tiitlivõistlustelt, neist säravaim on maailma kiireim mees Michael Johnson. Allkirjastatakse leping Brasiilia jalgpallikoondisega. Tiger Woods 3 USA amatööride meistritiitel. Avatakse New York’i Nike Town. Nike Equipment Division hakkab tootma hoki- ja rulluiske, kaitsevahendeid, palle, prille ja käekellasid. Aastatulu tõusis 6,5 miljardi dollarini.
1997 Hiina turg avaneb Nikele. Söulis ja Tokios alustatakse kahe suurima logistikakeskus ehitamist. Tiger Woods’i ülivõimas võit Masters’i turniiril annab teada uue valitsusaja algusest golfis.
1998 Nike Bauer Hockey’st saab Nike Hockey.
1999 Detsembris jõuluööl sureb Bill Bowerman 88-aastasena Nike sportlane ja vähihaigusest paranenud Lance Armstrong võidab oma esimese Tour de France 2000 Sydney Olümpiamängudel võistleb enam kui 2000 sportlast 25-l spordialal Nike rõivastuses. Debüüdi teeb aerodünaamiline Swift Suit ja uus põrutuskindlustehnoloogia Nike Shox 2002 Nike 30 aastase sünnipäeva puhul korrastatakse pea 100 parki ja spordiväljakut. Alustatakse Nike Go kamaaniaga, mis hoiab lapsi spordi juures. Nike vallutab jõudsalt maailma jalgpalliturgu ülemaailmse 3v3 turniiri näol.
2003 Nike ostab spordi- ja vaba-aja brändi Converse. Nike rahvusvahelised müügid ületavad esimest korda Nike ajaloos Ameerika müüke. Nike kuulutatakse Cannese festivalil Aasta reklaamijaks. Ilmavalgust näeb Nike Sphere tehnoloogia.
2004 Lance Armstrong võidab oma 6-nda Tou de France ja algatab Livestrong kampaania, mille käigus Nike disainib kollase käepaela, mille ostuga läheb 1$ vähivastase tegevuse rahastamiseks. Esimesel aastal osteti 46 miljonit Livestrong käepaela.
2005 Nike Free jalatsite abil luuakse täiesti uus lähenemine jooksujalatsite valmsitamiseks. Free jäljendab paljajalu liikumist, mis on kõige loomulikum ja jalalihaseid arendavaim tegevus.
2006 Koostöös Apple´iga toob Nike turule Nike+ treeningsüsteemi, mis ühendab Nike jooksujalatsi ja Apple iPod´i. Jalgpalli World Cup´il Saksamaal mängis 8 riiki Nike vormides. Nike saab jalgpalliturul võrdseks Adidasega.
2008 Michael Jordani koostööst Nikega möödub 23 aastat ja ilmub korvpallijalats Air Jordan XXIII. Nike toob Pekingi olümpiamängudele kaks uut tehnoloogiat – Flywire ja Lunarlite. Nike ostab Umbro, Inglismaa jalgpallimeeskonna peasponsori.
2009 Sünnib Nike Lunarglide – uus dünaamilise toestuse kontseptsiooniga jooksujalats. Nike ühineb programmiga „RED“ – tuuakse turule punased saapapaelad, mille müügist saadud tulu läheb AIDS’i vastaseks võitluseks.
2010 Jalgpalli MM’l mängib rekordilised 9 Nike meeskonda + Umbros mängiv Inglismaa. Nike toob turule uue innovatsiooni – pinnasega kohanduvad jalgpallijalatsi korgid, mida kasutatakse uutes Mercurial Vapor Superfly II jalatsites.
|
